6 müüti kütusesäästmisest:

Müüt 1: Kütus on külmema ilmaga veidi kokku tõmbunud ja saad tankides rohkem
Tõde: Jah, külmem kütus on tihedam ja tehniliselt võttes saad tankides veidi rohkem. Kuid kütusekulu see ei mõjuta kuna kütusesegu reguleerib pardaarvuti automaatselt nii et õhu ja kütuse segu oleks alati korrektne. Kuna tanklates on kütusepaagid reeglina maa all siis temperatuur on nendes väga ühtlane. Samuti on palju moodsad tanklapumbad temperatuuritundlikud nii et sellest tulenevad kadud kompenseerib pump automaatselt.



Müüt 2: Uus ja puhas õhufilter säästab kütust
Tõde: Mustast õhufiltrist tulenev takistus ei pane mootorit pumpama rohkem rikkamat kütusesegu. Tänapäeva õhufiltrid on tehtud suure varuga ja filter peab olema ikka päris umbes enne kui pardaarvuti kütusesegu rikkamaks keeratab.


Müüt 3: Premium (98) kütus põleb effektiivsemalt ja kestab kauem
Tõde: Vale. Kõik oleneb auto pardaarvuti seadistusest, kui auto on mõeldud sõitma 98 kütusega aga kasutada 95 kütust siis kulub seda rohkem kuna arvuti laseb silindritesse rikkama segu. Enamik autosid on seadistatud 95 kütusele, kui sellegi pooles sõltup palju mudelist. Soovitame proovida kasutada 98 kütust ja isegi kui tuleb veidi väiksem kütusekulu siis on vahe väga väike.



Müüt 4: Konditsioneeri asemel keera alla aken
Tõde: See on kahe otsaga asi. Kui konditsioneeri kasutada suurematel kiirustel siis on see säästlikum viis ennas jahutada kui aken alla keerata. Samas kui sõidate vaikselt (kuni 60km/h) siis on säästlikum keerata alla aken.



Müüt 5: Osta "maagiline magnet" pane see ümber kütusetoru ja sõidad mõttejõuga!
Tõde: Magnetid mis väidetavalt säästavad 30 - 300% (!!) kütusekulust on täielik rämps. Lugematu hulk iseseisvaid ja riiklikke laboreid on neid magneteid testinud ja tulemus on alati olnud 0%. Mõelge ise, kui 150 krooni maksev jublakas aitaks säästa 30% kütusekulust siis oleks see enamus automarkidel standardvarustuses.



Müüt 6: Mootori käivitus võtab palju kütust
Tõde: Kohe kui mootor on üles soojenenud ja veidi aega käinud ei võta uuesti käivitamine enam rohkem kütust. Samal põhimõttel töötavad ka hübriid autod mis käivitavad ja peatavad mootorit tihedalt ja kui see võtaks palju kütust siis ei olek nendel just planeedipäästjate maine...

9. punkt.
Kui lasta kaas lahti ja hakata nö pidurdama käiguga, siis see toimib ainult sissepritsega autodel.
Proovinud ning kasutan igapäevaselt. Linnas üle 1L väiksem küttekulu.

Kui autol on püsikiirusehoidja siis maanteel kindlasti tasub seda kasutada - hoiab oluliselt kütet kokku :)

rahulik sõit = aja- ja kütusevõit. ei pea kogu aeg "ketsi" andma.

Aitäh,Tim! Minu auto töötab bensiiniga:)

Oleneb autost tegelikult, vanade (karburaatoriga) autode puhul võtab tõesti auto käivitamine rohkem bensiini. Vähegi uuemate sissepritsega mootorite puhul õeldakse, et käivitamine võtab tühise koguse kütust ainult. Erinevate arvamuste kohaselt tasuks auto seisma jätta, kui näed, et ootama peab üle 30 sekundi. See on nn. linnalegend, et tausb auto mitmeks minutiks pigem käima jätta (rongi ülesõidul näiteks) kuna käivitamine võtab rohkem kütust. Märgiks ära, et diisel mootoriga auto võtab kohapeal töötades märksa vähem kütust, kui bensiinimootor.

p. 10 juurde küsimus: ok, suretan mootori välja rongi ülesõidul? Ent kas on erilist vahet selles, kas auto töötab vaikselt või ma käivitan teda taas. Minu (mitte-blondi) mõistus ütleks, et kütust kulub ka käivitamisel ja ilmselt rohkem(hetkeks) kui vaiksel töötamisel?

Julgeksin õelda, et oluliselt liiga täis rehviga juhtiavus läheb halvemaks. Tavaliselt rahulikult teel kulgedes pole ilmselt aru saada, aga usun et ohuolukorras võib väikesest vahest suur vahe saada. Eriti talve rehviga.. Praegu ei leia artikli link üles, aga olen lugenud, et liiga täis rehv käitub ettearvamatult teatud ektreemsemates olukordades.

Tegelikult sellise rõhumuutuse juures on haarduvuse erinevus olematu, kuna suurema rõhu puhul mõjub rehvi ja tee väiksemaks jäänud kokkupuutekoha pinnaühikule sedavõrd suurem jõud. Hästi iseloomustab seda olukorda tõsiasi, et tellise liikumasaamiseks tuleb rakendada täpselt sama jõudu, olenemata, mis küljel ta seisab.

Arvestada aga tuleb kindlasti seda, et mida suurem rõhk rehvis seda väiksem haarduvus (kontakti pind) on rehvil kattepinnaga, mis võib lõpuks halvasti kätte maksta.

Samm 2 on väga õige. Testieesmärgil sõitsin Tartust Tallinnasse rehvides rõhk 3,5at (norm 2,5), kütust läks hinnanguliselt liiter 100km peale vähem.

Hästi ilmekalt peaks aru saama rehvirõhu efektist kui võrrelda jalgrattaga sõites pooltühjade rehvidega ja kivikõvade rehvidega sõidu vabajooksu.

Talvel on kindlasti kütuseröövliks lühikesed sõidud, mille käigus ei jõua mootor töötemperatuuri saavutada. Öeldakse, et külmkäivitus kulutab mootorit sama palju kui 500km sõitu. Siinkohal oleks soovitus paigaldada plokisoojendus (või kasutada seda kui olemas).