Kuidas Kirjutada Referaati

TEEMA VALIK. Kui sul on vabadus valida teema ise, siis seda ei tohi teha umbropsu. Oluline on otsida, kas teema kohta leiad ka endale sobivaid materjale. Näiteks kui su inglise keele oskus ei ole nii hea, et saaksid teksti tõlkimisega ladusalt hakkama, on oluline valida teema, kus oleks eestikeelset materjali, et kirjutustöö lihtne oleks.

MATERJALI KOGUMINE. Kui teema olemas, on jätgmiseks sammuks materjali kokkuotsimine. Referaadi juures on oluline jälgida, et sellel peab puuduma sinu enda kui autori arvamus. Refereerimine on teise autori mõtete edasiandmine teiste sõnadega. Oluline on, et kasutatud materjalide nimekirjas leiduks ka raamatuid. See annab referaadile hea tooni. Interneti-materjali kasutamise juures tuleb jälgida selle usaldusväärsust, samuti ei tohi materjali sõna sõnalt maha kopeerida. Enamjaolt õpetajad kontrollivad seda kopeerides lause otsingusse ning selle sealt leides on negatiivne hinne garanteeritud. Üldjuhul on kirjutamata reegel selline, et mida suurem on kasutatud materjalide hulk, seda põhjalik ja parem on ka referaat. Seepärast ei maksagi oma referaadis toetuda vaid ühele materjalile.

VORMISTAMINE. Referaadi juures on oluline vormistamine. Esimeseks sammuks oleks tiitellehe vormistamine. Erinevatel koolidel on erinevad vormistusnõuded, selleks on oluline oma õpetaja/õppejõu käest uurida, kas tal on vormistusega seoses mingid erilised nõudmised. Internetis on palju infot referaatide vormistamise kohta ning kuidas referaat korralik välja näeks. Näiteks leiab Tallinna Ülikooli vormistamisnõuded SIIT leheküljelt: http://www.tlu.ee/~jmeigas/referaadi_vormistamine.pdf.

SISSEJUHATUS. Järgmiseks sammuks on sissejuhatuse koostamine. Sissejuhatus peaks sisaldama põhjendust, miks valiti antud teema. Peaks avama teema sisu ning selle aktuaalsuse, tähtsuse ja uudsuse tänapäeva Eestis/maailmas/ühiskonnas. Esitada tuleks ka referaadi probleem, võib olla ka küsimuse vormis. Probleemiks on siis punkt, mida referaadis lahkama hakatakse. Kirjas peaks olema ka referaadi eesmärk ehk mida sellega tahetakse edasi anda. Samuti on soovituslik anda ülevaade referaadis kasutatud allikatest. Siiski ei tohiks referaat muutuda sisulõiguks ega ei tohiks olla arvude üle kuhjatud. Silmas peaks pidama ka referaadi pikkust, see peaks moodustama 1/10 terve referaadi pikkusest.

TEEMALÕIGUD. Teemalõikude kirjutamiseks on soovituslik enda jaoks koostada kava ehk punktid, millest tahaksid rääkida. Näiteks on tavaliselt referaadis esimeseks punktiks pealkirjas kasutatud mõistete defineerimine ning laiem lahkamine. Ka teemalõigus peaksid jagunema erinevateks peatükkideks, kuid selles räägivad ka erinevad vormistamisnõuded. Teemalõikude juures on oluline silmas pidada, et tegemist on referaadiga. Seega puudub selles enda arvamus ning emotsioonid. Kirjatöö on neutraalselt kirjutatud tekst, mis annab teadmisi ühe teatud teema kohta.

KOKKUVÕTE. Kui teemalõigud tehtud, on järgmiseks sammuks kokkuvõtte kirjutamine. Kokkuvõtte pikkus peab olema umbes sama nagu sissejuhatuse oma, ehk 1/10 terve referaadi pikkusest. Kokkuvõte koosneb enamjaolt tööst tulenevatest järeldustest. Samas on kokkuvõte koht, kus avaldada oma arvamust. Kui terve töö pidid lihtsalt teise inimese sõnu enda omadega ümber seadma, siis kokkuvõttes on oluline koht oma arvamusel ning samuti ettepanekutel. Töö kokkuvõttes on vaja kirjutada, kas sissejuhatuses seatud eesmärk on täidetud ning kuidas on sissejuhatuses püstitatud ülesanded lahendatud.

VIITAMINE. Referaadis peab kasutama ka viitamist. See tähendab seda, et iga lõigu järel peab sulgudes mainima, millisest allikast on info saadud. Viitamise vorm on näiteks selline: (Allik, 1997: 132). Allik näitab raamatu autorit, aasta seal järel kasutatud teose ilmusmisaastat ning koolini järel olev number lehekülge, kust info on saadud. Kindlasti pole see ainuõige viitamise variant, see on sõltuv vormistamisjuhendist ning igas vormistusjuhendis on eraldi välja toodud, milline peab viitamine olema.