- Kodu ja aed 129
- Lemmikloomad 12
- Reisimine 38
- Internet 116
- Mood ja ilu 38
- Hobid ja mängud 26
- Lapsehooldus 8
- Elektroonika 25
- Suhted ja perekond 17
- Meelelahutus 23
- Pühad ja tähtpäevad 18
- Sport ja fitness 33
- Tervis 85
- Arvutid 187
- Pidu ja lõbu 25
- Haridus 39
- Raha 25
- Söök ja jook 73
- Autod 42
- Õigus ja seadused 13
- Kultuur ja ühiskond 23
- Töö ja karjäär 28
- Äri 38
Kuidas kirjutada head kirjandit
Kirjutas Rain Ungert
Küllap vist igaüks, kel on tulnud kirjutada kirjandit, peokõnet, artiklit või midagi muud, on alustades kogenud, et pea on sama tühi kui kirjutamiseks valmis pandud valge paberileht. Aeg jookseb, aga mitte ühtegi mõtet ei tule. Lõpuks, kui suure pingutuse peale on esimene lause paberil, tundub see nii totakas, et kõige parem on ta maha tõmmata. Sellist seisundit kutsutakse kirjutamiskrambiks. Kirjutamiskrambil on psühholoogilised põhjused. Enamasti on see tingitud madalast eneseusust, üsna harva aga tõelisest ja parandamatust mõtete puudumisest. Viimast võib juhtuda vaid siis, kui tuleb kirjutada teemal, mis on kirjutajale täiesti tundmatu. Palju sagedamini tekib tõrge aga hoopis sellest, et kirjutaja ei tea, kuidas mõtteid oma peast üles leida ja neile keeleline kuju anda. Kirjutamine algab mõtete püüdmisest. see on pingutav. Kes ei viitsi vaeva näha, neil jõuavad paberile ainult kulunud käibetõed, sest need on kestva kasutamise tõttu nii taltsaks muutunud, et annavad end kätte ilma püüdmatagi. Muidugi võib ka käibetõdesid ritta seada, aga vaevalt neid keegi lugeda viitsib. Kirjutamise ainus õigustus on ju pakkuda lugejale midagi uut ja kui seda ei ole, siis pole mõtet kirjutama hakatagi. Niisiis, kuidas püüda mõtteid?
Juhised ja sammud
Raskusaste: Keskmiselt lihtne
1
NimekiriKõige lihtsam viis mõtete püüdmiseks on koostada nimekiri. See sobib eriti hästi siis, kui mõtted, mida püüda tuleb, on juba mõnevõrra tuttavad.
Nimekirja koostamine on eriti hea mõtete püüdmise tehnika siis, kui tuleb kirjutada juhendit millegi valmistamiseks või kuhugi minemiseks, koostada katse või eksperimendi ülevaadet, loetleda argumente mingi seisukoha kaitseks või selle vastu või kirjutada teaduslikku artiklit, ühesõnaga igasuguste vähem loominguliste tekstide koostamiseks.
2
Nimekirja koostamineKuigi nimekiri on oma ülesehituselt lihtne, ei maksa selle koostamisse kergekäeliselt suhtuda. Kõige parem on nimekirja koostada mitmes järgus.
Kõigepealt tuleb endale täpselt sõnastada eesmärk, mille jaoks on nimekirja vaja koostada. Näiteks kui kirjandi pealkiri on Kunst . kellele ja milleks?, sobib nimekirja koostamise lihtsustamiseks see enda jaoks ümber sõnastada Kellele ja milleks on vaja kunsti? Eesmärk kirjutage lehe ülaserva nagu pealkiri. See aitab mõtteid koondada.
3
Teema veeretamineTeema veeretamine on suurepärane mõtete püüdmise vahend, kui tuleb kirjutada mingil etteantud teemal, mida võib tõlgendada mitmeti ja mis seetõttu eeldab autori loovat ja isikupärast lähenemist. Suur osa eksamikirjandite teemasid on aastate jooksul olnud just sellised.
Põhimõtteliselt on teema veeretamine täiesti kontrollivaba aja peale kirjutamine. Eesmärgiks on kümne minuti jooksul nii palju kirjutada, kui võimalik. Ei ole tähtis, et kirjutatu oleks kuidagi loogiliselt korrastatud. Põhiline on hakata kirjutama, ükskõik mis selle teemaga seoses esimesena pähe kargab. Kui mitte midagi pähe ei karga, tuleb ikkagi kirjutada, kas või seda, et küll see on ikka üks rumal teema. Kirjutamist katkestada ei tohi, midagi maha tõmmata või parandada ei tohi ja midagi üle lugeda ka ei tohi, enne kui täpselt 10 minutit on möödas.
Selline kirjutamine võib tunduda jabura ajaraiskamisena, kuid tegelikult on see üsna efektiivne viis häid ideid saada ja kirjutamisele hoog sisse anda. Teema veeretamine sobib hästi ka eksamil: sellises olukorras võib tekkida tugev stress, mis kammitseb mõtlemist, see omakorda tekitab kirjutamiskrambi, mida veelgi süvendab mõnede usinate kaaslaste nägemine, kes juba virgalt midagi paberile kribivad. Aeg kulub ja hirm, et ühtegi mõtet ei tule, aina süveneb.
Et seda vältida, on kõige õigem kohe, kui sobiv teema on valitud, seda veeretama hakata. Iga paberile pandud sõnaga taandub kirjutamiskramp ja uusi mõtteid tuleb juurde. Isegi kui enamik neist puhtandisse ei jõuagi, on mõni lõik või lause kindlasti selline, mille saab lõpptekstis kasutusele võtta. Ja mis kõige tähtsam, kirjutamiskramp on ületatud.
Pärast kümneminutilist teemaveeretamist tuleb kirjutatu kriitilise pilguga üle lugeda ja valida sealt üks mõte, mis tundub kõige huvitavam või asjalikum. See mõte on kogu teemaveeretamise raskuskese ja tuleb ühe lausega teksti lõpus kokku võtta.
Sageli ühestainsast teemaveeretamise tsüklist kirjandi materjali kokku saamiseks ei piisa. Põhjus on selles, et teema veeretamise ajal ei ole mõtted suunatud, vaid harali, mistõttu oluline satub segamini ebaolulisega. Selleks et teemaveeretamine paremaid tulemusi annaks, tuleb läbi teha kaks või kolm tsüklit.
Oluline teemaveeretamise juures on see, et teises tsüklis ei veeretata mitte esialgset teemat, vaid keskendutakse esimese tsükli raskuskeskmele. Selleks kirjutatakse see lause teise tsükli algusesse teema kohale. Niisugune taktika on vajalik, et hoida mõtteid liiga laiali minemast ja koondada neid selle teemaderingi ümber, mis tunduvad autorile olulised.
Pärast teise teemaveeretamise lõppu tuleb kirjutatu jälle üle lugeda ja sealt uus raskuskese leida. Uus raskuskese omakorda muutub teemaks kolmandale teemaveeretamisele, kust pärast kirjutamist tuleb leida oma raskuskese.
Kolmanda teemaveeretamise lõpuks on kulunud umbes 40 minutit, kuid selle aja jooksul oled saanud mitu head mõtet oma kirjandi jaoks ja kindlasti ka mõned lõigud, mida päris tekstis kasutada. Sellega oled lõpetanud kirjutamise esimese etapi . mõtete püüdmise . ja võid asuda oma materjali tekstiks vormima.
4
Tsiteerimine: * Vanasõna või aforismi tsiteerimine:
Nt. Taani vanasõna väidab: „Elu ilma sõbrata on elu ilma päikeseta.“
Taani vanasõna väidab, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta.
Öeldakse, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta.
* Luuletuse tsiteerimine (soovitatavalt 2-4 rida, maksimaalselt üks luuletus kirjandis):
Nt. Betty Alveri luuletused panevad elu üle järele mõtlema: (.)
(„)Sul puudub sirav siht? – Eks mine
ja taipa, mis on aina tarbimine.(„)
Tsiteerimine:
* Vanasõna või aforismi tsiteerimine:
Nt. Taani vanasõna väidab: „Elu ilma sõbrata on elu ilma päikeseta.“
Taani vanasõna väidab, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta.
Öeldakse, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta.
* Luuletuse tsiteerimine (soovitatavalt 2-4 rida, maksimaalselt üks luuletus kirjandis):
Nt. Betty Alveri luuletused panevad elu üle järele mõtlema: (.)
(„)Sul puudub sirav siht? – Eks mine
ja taipa, mis on aina tarbimine.(„)
Nipid ja hoiatused
- Aastaarvud ja kuupäevad kirjutatakse numbritega, väiksemad arvud sõnadega.
- Enne tähendab ajaliselt varem, ennem tähendab pigem.
- Igas lauses peab olema tegusõna.
- Kaashäälikuühendite erandid:
- Liited (kõik tähed jäävad alles, kui sõna lõppeb sama tähega, millega liide algab.)
- Liitsõna liitumiskohal.
- Lühendeid ei kasuta.
- Nt. Kristall+ne = kristalne, portugal+lane = portugallane
- Nt. Kristall+selge, kesk+kool
- Nt. Lill+gi, kass+ki, ehk+ki, kukk+ki
- Nt. Ressurss, valss, pulss, renessanss
- Nt. „Kui sa…“
- Nt. „Ma valisin selle teema, kuna…“
- Näiteid peaks olema 2-3, hästi valitud ja sobivad.
- Oma tegevust ei tohi kommenteerida.
- Peale on kas kohamäärus või tähendab lisaks, pärast tähendab ajaliselt hiljem.
- Rõhuliite -gi/-ki ees (-ki liidet nõuavad k, p, t, g, b, d, f, h, s, š, z, ž).
- Sidesõna ei alusta lauset.
- Sina isikut ei tohi kasutada.
- Sulge pigem mitte kasutada.
- Vahest tähendab ehk, vahel tähendab mõnikord.
- Vältida sõnu „asi“, „tegelt“, „värk“ jne…
- Võrdluses ei käi „kui“ ja „nagu“ ees koma.
- „Osad“ ei käi elusolendite kohta.
- Ülipikk ss l-i, m-i, n-i ja r-i järel (v.a. börs, pulseerima, kurseerima).
- Õieti tähendab õigupoolest, tegelikult, õigesti tähendab mitte valesti.
Entusiast 510 punkti 
Loe juhuslikku artiklit
Kirjuta ise õpetus