- Kodu ja aed 128
- Lemmikloomad 12
- Reisimine 38
- Internet 116
- Mood ja ilu 38
- Hobid ja mängud 26
- Lapsehooldus 8
- Elektroonika 24
- Suhted ja perekond 17
- Meelelahutus 23
- Pühad ja tähtpäevad 18
- Sport ja fitness 33
- Tervis 85
- Arvutid 187
- Pidu ja lõbu 25
- Haridus 39
- Raha 25
- Söök ja jook 73
- Autod 42
- Õigus ja seadused 13
- Kultuur ja ühiskond 23
- Töö ja karjäär 28
- Äri 38
Kuidas hooldada katust ja fassaadi
Kirjutas weckman
Tihti juhtub, et katust või fassaadi on vaja parandada või hoopis vahetada. Põhjuseks võib olla kehv hooldamine. Kuidas seda vältida ja hooldada oma fassaadi või katust õieti?
Juhised ja sammud
Raskusaste: Lihtne
1
KorrashoidKatusetööd ja fassaaditööd võivad olla lihtsad kui eelnevalt ennast kurssi viia juhenditega. Ehitiste katustel ja fassaadidel kasutatavatele värvkattega teraslehtedele avaldavad mõju mitmesugused õhus leiduvad saasted. Nendeks on happevihmasid põhjustavad väävli-, kloori- ja lämmastikuühendid, erinevad soolaühendid, mustus ja tahm. Vee ja päikese UV-kiirgusega koosmõjus kahjustavad need ühendid värvkatet. Mõju on negatiivseim niisugustes kohtades, kus vihmavesi ei pese saasteid korralikult maha. Mõned saasted võivad põhjustada värvkattes pingeid ning isegi pragunemist.
Värvkattega teraslehtede vastupidavuse seisukohalt on kõige probleemsemad kohad mõlgid ja kriimustused, kus saasted puutuvad kokku värvkatte all oleva tsingiga. Paljud saasted moodustavad koos tsingiga kiirelt lahustuvaid ühendeid, mis kulutavad tsingi kiiresti läbi. Lisaks sellele seovad paljud saasted ka vett, mis hoiab kahjustatud koha märja ja põhjustab rooste tekkimist. Õhusaaste mõju on kõige suurem tööstusettevõtete läheduses ning mererannal. Eriti probleemsed on väävlit ja kloori sisaldavad saasted. Selline saaste tekib väävlit sisaldavaid kütteaineid kasutavate jõujaamade läheduses. Saaste kahjustab värvkatet ja lühendab selle kasutusaega, seega on katuse- ja seinapindade regulaarne puhastamine värvkatte korrashoiu ja hoolduse tähtis osa.
2
Prahi eemaldamineTavaliselt hoiab vihmavesi värvkatte puhta. Puulehed ja muu praht jääb aga sademetest hoolimata katuse värvitud pinnale ja seetõttu tuleks need kord aastas või ka sagedamini katuselt eemaldada. Ka katuseneelud ja vihmaveesüsteemid tuleb igal aastal puhtaks teha.
3
PesuMäärdunud kohad ja plekid pestakse puhtaks pehme harja ja veega. Puhastamiseks võib kasutada ka survepesu (< 50 baari). Raskemalt eemaldatava mustuse võib maha pesta värvkatte pesuks mõeldud pesuainega (vt pesuainetabel), mis loputatakse veega hoolikalt maha pärast seda, kui pesuainel on lastud mõne minuti jooksul mõjuda. Eriti raskete plekkide eemaldamiseks võib kasutada lakibensiiniga niisutatud lappi. Katus loputatakse puhtaks ülalt allapoole, et pesuaine täielikult eemaldada. Lõpuks loputatakse veega üle ka vihmaveesüsteemid. Liiga tugevate või värvkattele sobimatute pesuainete kasutamine kahjustab värvitud pinda.
4
Iga-aastane kontrollVärvkattega ehituselementide puhul tuleb eelkõige just katusepindu regulaarselt kontrollida ja vajaduse korral puhastada. Kui värvkate on kahjustatud, tuleb kahjutused kõrvaldada, et tagada katuse pikk kasutusaeg.
5
Värvimisvajaduse tuvastamineKui värvitud pinda soovitakse katta parandusvärviga või värvitooni tervikuna muuta, tuleb värvipinna seisundit kõigepealt visuaalselt hinnata. Kui katusele tehakse terviklik hooldusvärvimine, tuleb värvkatte nakkuvust alusmaterjaliks oleva tsingiga kontrollida eriti lõunapoolsetel katuseosadel.
Mõnikord tekib värvpinnale kriimustusi, mõlke, hõõrdunud kohti, rebendeid erinevatel põhjustel. Nendeks on näiteks paigaldustööriistade vale kasutamine, liivased jalatsitallad, pakkimine ja transportimine, teraslehtede tõstmine katusele või nende lõikamine. Kui pind saab kahjustatud, koguneb vigastatud kohta mustus ning niiskus püsib kahjustatud kohas pikka aega. Parandamata pinnakahjustused lühendavad toote kasutusaega ning nähtavad kahjustused rikuvad pinna välimust.